Eesti ja Ameerika Ühendriigid diplomaatilised suhted 100

Ameerika Ühendriigid tunnustasid Eesti Vabariiki de jure 28. juulil 1922. aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Ameerika Ühendriikide suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole.

Head ajarännakut!

Eesti välisministeerium

Eesti suursaatkond Washingtonis

24.02.1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus 23.02.1918. Foto: Pärnu Muuseum

28.11.1918

Eestis algas Vabadussõda

Enamlaste poolt purustatud Narva sild 1918. aastal. Foto: Rahvusarhiiv

05.1919

Eestisse hakkas saabuma Ameerika Punase Risti abi

Kolonelleitnant Edward Ryan. Foto: Kongressi Raamatukogu

APR Lääne-Venemaa ja Balti riikide komitee juhina asutas 1919 - 1922 kolonelleitnant Edward Ryan Ameerika Punase Risti harukontorid Tallinnas, Narvas, Tartus ning mitmes teises Eesti linnas. 1920. a. tüüfuseepideemia ajal, kui Eesti valitsus kuulutas välja eriolukorra ja määras vastutajaks kolonelleitnant Ryani, õnnestus Dr. Ryanil ja tema messkonnal epideemia kolme nädalaga kontrolli alla saada, päästes sellega tuhandete eestlaste elu.

Artikkel Dr. Ryanist Postimehes

Ameerika Punase Risti välihaigla Narvas 1920. aastal. Foto: Kongressi Raamatukogu

10.1919

USA erivolinikuks Balti riikides määrati kaptenleitnat John Allyne Gade, kes resideeris Riias

John Gade. Foto: Naval History and Heritage Command

11.1919

Tallinnas alustas tegevust esimene USA konsul Eestis John Patrick Hurley, kes oli ametis 1920. aasta suveni

John Hurley (Findagrave)

Järgmised USA konsulid Eestis olid:

Charles Hahn Albrecht (1920-1922), konsulaat asus aadressil Pikk 19 ja Väike Pärnu mnt. 19A.
Harold B. Quarton (1922-1925), konsulaat asus 1923-1927 aadressil Viru 5
Joseph G. Groeninger (1925-1926)
Harry Edwin Carlson (1926-1937), oli ka asjur, konsulaat asus 1927-1930 aadressil Uus 2, seejärel Kentmanni 20
Walter Anderson Leonard (1937-1940), oli ka asjur

Harry Carlson, kõige kauem Tallinnas olnud konsul ja asjur. Foto: Välisministeeriumi arhiiv

Loe pikemalt Harry Carlsonist Eesti Päevalehest.

05.1920

USA erivolinikuks Balti riikides määrati kapten Evan Erastus Young, kes resideeris Riias

Evan E. Young. Foto: Kongressi Raamatukogu

Pärast de jure tunnustamist oli kuni esimese USA saadiku saabumiseni saadiku auastmes.

01.05.1921

Ametisse nimetatakse Eesti esimene esindaja, konsul USA-s Nikolai Köstner, kes oli konsuliks 1922. aasta juulini

Nikolai Köstner. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Eesti konsulaat asus New Yorgis aadressil 38 Park Row.

Nikolai Köstneri volitus konsulina USA-s. Foto: Rahvusarhiiv

Järgmised Eesti konsulid New Yorgis olid (kuni 1940):

Hans Leoke (1922-1924)
Viktor Mutt (1925-1932), alates 1927 peakonsul, konsulaat asus aadressil 1860 Broadway
Karl Kuusik (Charles Kusik) (1932-1939) peakonsuli kt, 1933-1937 asus konsulaat aadressil 18 West 94th Street, seejärel Rockefelleri keskuses
Johannes Kaiv (1939-1965, al. 1940 peakonsul)

28.07.1922

USA tunnustas Eestit de jure

USA konsuli Charles Albrechti kiri välisminister Ants Piibule. Foto: Rahvusarhiiv

20.11.1922

Oma volikirja andis üle esimene USA saadik Eestis Frederick William Backus Coleman

Frederick Coleman. Foto: Kongressi Raamatukogu

Ta nimetati saadikuks 20.09.1922, resideeris Riias ja oli ametis kuni 1931.

Pärast volikirja üleandmist. Istuvad USA saadik Frederick Coleman, riigivanem Konstantin Päts ja välisminister Ants Piip. Seisavad riigivanema käsundusohvitser August Schönberg, USA asekonsul Earl Packer, USA sõjaväe vaatleja kolonel T. Worthington Hollyday ja välisministeeriumi Lääne poliitilise osakonna juhataja Johannes Markus.

08.11.1923

Eesti ja USA vahel sõlmiti kurjategijate väljaandmise leping

Kurjategijate väljaandmise lepingu esileht. Foto: Rahvusarhiiv

31.12.1923

Oma volikirja andis üle Eesti esimene saadik USA-s Ants Piip

Eesti saadik Ants Piip ja USA riigisekretäri abi Joshua Butler Wright Valge Maja trepil 31.12.1923. Foto: Kongressi Raamatukogu

Ta nimetati saadikuks 03.11.1923 ja oli ametis detsembrini 1925. Saatkond asus Washingtonis aadressil 2200 Q Street NW, oktoobris 1925 koliti 1618 18th Street. Pärast Ants Piibu lahkumist oli asjuriks Viktor Mutt.

23.12.1925

Eesti ja USA vahel sõlmiti sõpruse-, kaubanduse- ja konsulaarleping

Sõprus-, kaubandus- ja konsulaarlepingu esileht eesti keeles. Foto: Rahvusarhiiv

Sõpruse-, kaubanduse- ja konsulaarlepingu esileht inglise keeles. Foto: Rahvusarhiiv

15.03.1926

USA välisministeerium annab nõusoleku nelja Eesti aukonsuli tegutsemiseks

USA välisministeeriumi nõusolek Eesti aukonsulite tegutsemiseks. Foto: Rahvusarhiiv

Aukonsul Martin Coffer ja Ernst Jaakson, kes oli San Francisco aukonsulaadi sekretäriks 1929-1932. Foto: Välisministeeriumi arhiiv

Eesti aukonsulid Ameerika Ühendriikides enne 1940. aastat

Martin Coffer (San Franciscos ametis kuni 1931)
Robert T. Hasler (Norfolkis ametis kuni 1934)
Thaddeus Street (Charlestonis ametis kuni 1934)
Norman Owens Pedrick (New Orleans, ametis kuni surmani 1942)
Clifton Clark Coldren (Chicagos 1930 – suri 1949)
Walter E. Hettman (San Franciscos 1931-1941/1943)
Reginald Birdsall Olds (Los Angeleses 1933-1970)

27.08.1929

Eesti ja USA vahel sõlmiti vahekohtuleping ja lepitusleping

Vabariigi Valitsuse otsus vahekohtu- ja lepituslepingute ratifitseerimise kohta. Foto: Rahvusarhiiv

30.06.1930

USA konsulaat Tallinnas muudetakse diplomaatiliseks esinduseks

USA diplomaatilise esinduse eestlastest ja ameeriklastest töötajad, ca. 1936. Foto: Rahvusarhiiv

Esinduse asukohaks sai Kentmanni 20. Alates 30. juunist 1930 oli USA konsul ka diplomaatilise esinduse esimene sekretär ning kui USA saadikut ei olnud Eestis, toimisid nad ajutise asjurina.

02.04.1932

Oma volikirja andis üle USA saadik Eestis Robert Peet Skinner

Robert Skinner 1924. aastal. Foto: Kongressi Raamatukogu.

Ta nimetati saadikuks 23.09.1931, resideeris Riias ja oli ametis kuni 1933.

Pärast volikirja üleandmist. Esireas vasakult USA saadik Robert Skinner, riigivanem Jaan Teemant, välisminister Jaan Tõnisson. Foto: Rahvusarhiiv

04.01.1934

Oma volikirja andis üle USA saadik Eestis John Van Antwerp MacMurray

John MacMurray USA välisministeeriumi ametnikuna 1924. aastal. Foto: Kongressi Raamatukogu

Ta nimetati saadikuks 28.08.1933, resideeris Riias ja oli ametis kuni 1936.

Pärast volikirja üleandmist. Istuvad USA saadik John MacMurray, riigivanem Konstantin Päts ja välisminister Julius Seljamaa.
Seisavad riigivanema vanemkäsundusohvitser kolonelleitnant Ludvig Jakobsen, USA konsul Harry Carlson, välisministeeriumi protokolliülem Artur Haman, USA sõjaväeatašee major William E. Shipp, riigivanema nooremkäsundusohvitser mereväeleitnant Karl Iman.
Foto: Rahvusarhiiv.

10.04.1935

New Yorgis asutati Ameerika-Eesti Kaubanduskoda

Ameerika-Eesti Kaubanduskoja asepresident Arthur Abramsi kiri konsul Karl Kuusikule. Foto: Rahvusarhiiv

Kaubanduskoda loodi Eesti konsul Karl Kuusiku algatusel, liikmeks oli üle 20 USA firma ja selle büroo asus aadressil 35 Maiden Lane

10.09.1936

Oma volikirja andis üle USA saadik Eestis Arthur Bliss Lane

Arthur Bliss Lane 1945. aastal saadikuna Poolas. Foto: Vikipeedia

Ta nimetati saadikuks 24.01.1936, resideeris Riias ja oli ametis kuni 1937.

Pärast volikirja üleandmist. Istuvad vasakult teine USA saadik Arthur Bliss Lane, riigivanem Konstantin Päts ja majandusminister Karl Selter. Foto: Rahvusarhiiv

09.08.1937

Ametisse nimetati USA saadik Eestis ja Lätis Frederick Augustine Sterling, kuid ta ei suundunud oma ametipostile

23.08.1937

Eesti peakonsulaat New Yorgis kolib Rockefelleri Keskusesse, kus asus kuni 1998. aasta kevadeni

Rockefelleri keskus 1937. aastal. Foto: Vikipeedia

Peakonsulaadi töötajad Niine Kink ja Nigul Ebrus ca 1950. Foto: Välisministeeriumi arhiiv

14.03.1938

Tallinna külastas USA endine president Herbert Hoover

USA endine president Herbert Hoover kirjutamas Tallinna Raekoja külalisraamatusse. Foto: Rahvusarhiiv.

Ta saabus rongiga Riiast, ning ta võttis vastu Tallinna Raekojas linna pea Jaan Soots ja Kadrioru lossis riigihoidja Konstantin Päts. Eestist lahkus ta laevaga Soome.

USA endine president Herbert Hoover Tallinna Raekojas vanu linnavõtmeid ja muid haruldusi vaatamas. Foto: Rahvusarhiiv

24.11.1938

Oma volikirja andis üle USA saadik Eestis John Cooper Wiley

Pärast volikirja üleandmist. Istuvad USA saadik John Wiley, president Konstantin Päts ja välisminister Karl Selter. Seisavad (vasakult): presidendi vanemkäsundusohvitser kolonelleitnant Herbert Grabbi, USA sõjaväeatašeea major Gustav Guenther, välisministeeriumi protokolliülem Elmar Kirotar, presidendi kantseleiülem Elmar Tambek, USA konsul Walter Leonard, USA saatkonna kolmas sekretär Montgomery Colladay, presidendi nooremkäsundusohvitser kapten Leonhard Teder. Foto: Rahvusarhiiv.

Ta nimetati saadikuks 18.07.1938, resideeris nii Riias kui Tallinnas ja oli ametis kuni 25.07.1940, millal Nõukogude võim sundis välisdiplomaadid Eestist lahkuma.

USA saadik John C. Wiley sõitmas ratsaeskordi saatel Kadrioru lossist pärast volikirja üleandmist saatkonda. Foto: Rahvusarhiiv

01.04.1939

Eesti konsuliks USA-s nimetati Johannes Kaiv, aprillist 1940 peakonsul

Johannes Kaiv New Yorgi peakonsulaadis 1950-tel aastatel. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Johannes Kaiv oli augustist 1940 kuni surmani 1965 USA-s Eesti peakonsul saadiku ülesannetes.
1939. aastal Eestil Washingtonis saatkonda ei olnud (saatkond Washingtonis tegutses ainult aastatel 1923–1925). Saatkond taastati välisministeeriumi koosseisus alates 1. aprillist 1940 (saadik; I sekretär, ühtlasi konsul New-Yorgis ja ametnik (ühtlasi New-Yorgis), kuid okupatsiooni tõttu ei jõudnud see tegevust alustada.

23.08.1939

Moskvas sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mis sillutas teed Eesti Vabariigi okupeerimisele ja annekteerimisele.

Molotov-Ribbentropi pakti kaart

21.06.1940

Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre

Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung 21. juulil. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta. Foto: Nädal Pildis, 1940

1940. aasta juunist augustini kehtestas Nõukogude Liit lõplikult võimu Eesti üle. Eesti NSV valitsus käskis likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele. 30. juunil kutsus Välisministeerium kõik Eesti diplomaadid kodumaale tagasi. NSV Liidu võimud mõistsid tagasitulekust keeldunud diplomaadid tagaselja surma. 25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist. USA esindus suleti ametlikult 5. septembril 1940.

23.07.1940

Ameerika Ühendriikide välisministri kohusetäitja Sumner Welles tegi avalduse (Welles’i deklaratsioon), milles teatas, et Ameerika Ühendriigid ei tunnusta Balti riikide, s.h. Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt

Sumner Welles’i deklaratsioon. Foto: USA Rahvusarhiiv

Balti riikide esindustel lubati USA-s oma tegevust jätkata, nende aktivad pankades külmutati ja nende varasid ei antud NSV Liidule välja.

Eesti New Yorgi peakonsulaat jätkas Ühendriikides tegevust, kujunedes külma sõja aastail Eesti välisteenistuse keskuseks eksiilis. Eesti diplomaate tunnustati endiselt Eesti Vabariigi esindajatena.

Ühendriikide otsus mitte tunnustada Balti riikide liitmist NSV Liiduga tõstis New Yorgi peakonsulaadi diplomaadid erilisse positsiooni. Ühendriikide välisministeerium tunnustas Eesti New Yorgi peakonsulaati endiselt täieõigusliku diplomaatilise esindusena. Samuti lubas USA välisministeerium peakonsulaadil tegutsemiskulude katteks kasutada Ameerika Ühendriikide pankades külmutatud Eesti riigi kulla- ning rahavaru. Ühtlasi teatas välisministeerium, et tunnustab ametlikult diplomaate, keda peakonsul ametisse nimetab, võimaldades nii peakonsulaadil uusi töötajaid värvata ja peakonsulil järglast määrata. Mittetunnustamispoliitika tähendas ka seda, et USA saatkonna Moskvas ja konsulaadi Leningradis (Peterburi) konsulaarpiirkonda Balti riigid ei kuulunud.

Vaata lisaks artiklit Aastatel 1940-1991 Eesti Vabariigi järjepidevust hoidma jäänud diplomaatidest.

03.06.1951

„Ameerika Hääl“ edastas esimese eestikeelse raadiosaate

Ameerika Hääle logo

14.06.1952

Ameerika Ühendriikide president Harry S. Truman kinnitas Balti riikide annekteerimise 12. aastapäevale pühendatud läkituses mittetunnustamispoliitika jätkumist

President Harry S. Truman. Foto: Valge Maja

On the occasion of the twelfth anniversary of the lawless invasion of the Baltic States by the Soviet Union, I send you warm greetings. The Government and the people of the United States feel instinctive and profound sympathy for the enslaved people of Estonia, Latvia, and Lithuania. Coupled with revulsion at the acts of the occupying power, whose forcible incorporation of the Baltic States we have never recognized, we pay tribute to the determined endeavors of the diplomatic and other representatives of Estonia, Latvia, and Lithuania on behalf of their homelands. We shall not forget our Baltic friends.
We extend through you to them wherever they may be our heartfelt hope that they may have the fortitude and the patience to live through the grinding tyranny now imposed upon them and to enjoy once again independence and freedom within the community of free nations.

19.07.1952

Loodi Eesti Rahvuslik Komitee Ühendriikides (ERKÜ), mille tegevuse eesmärgiks oli taastada Eesti riiklik iseseisvus

Foto: Vastupanu meeleavalduse abil. Eestlaste meeleavaldus koos Läti ja Leedu esindajatega ÜRO hoone ees New Yorgis 1970. aastal. Foto: Rahvusarhiiv

Loe pikemalt taustast:

Vastupanus Nõukogude okupatsioonile mängisid olulist rolli ka pagulasteks muutunud eestlased. 1944. aastal põgenesid Nõukogude terrori eest kümned tuhanded eestlased, nende hulgas ka poliitikud, kes jätkasid oma tegevust eksiilis. Välismaal loodi eri riikides eestlaste organisatsioone, mis koostöös Läände jäänud Eesti diplomaatide ja eksiilvalitsusega tegelesid eesti kultuuri säilitamisega ning võitlesid omariikluse taastamise eest.

Ameerikas loodi keskne võitlusorganisatsioon New Yorgis 6. veebruaril 1941, nimeks Ülemaailmne Eesti Ühing (World Association of Estonians, Inc.). Esimeseks esimeheks valiti Johannes E. Markus.

ÜEÜ asus kohe oma põhiülesande täitmisele: informeerida USA valitsust, poliitikuid ja avalikkust Eestis toimuvast. Kui 1944. aasta sügisel põgenesid kümned tuhanded eestlased teise Nõukogude okupatsiooni eest, laienes ÜEÜ tööpõld veelgi.

Tuhandete eestlastest põgenike saabumine Ühendriikidesse nn põgenikeseaduse (Displaced Persons Act) alusel nõudis ümberorganiseerimist. Aastatel 1947–50 arutati, kas luua organisatsioonidele või liikmetele tuginev ühendus. Otsustati, et ÜEÜ peab tuginema liikmetele, üldiste valimiste alusel.

Eeltöö tulemusena kutsuti 1. septembril 1951 New Yorgi Eesti Majas kokku esimene USA eesti organisatsioonide kongress. Esindatud oli üle kolmekümne USA eesti organisatsiooni. Kongress pani aluse Eesti Rahvuslikule Komiteele Ühendriikides. Nimetust Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides hakati kasutama hiljem.

Esimese ERKÜ Esinduskogu valimised toimusid 23.–25. mail 1952. Esimene ERKÜ Esinduskogu koosolek toimus New Yorgi Eesti Majas 19. juulil 1952. Organisatsioon tegutseb ka tänapäeval. Tegevuse keskmeks on eesti keele ja kultuuri säilitamine välismaal.

Vaata ka veebilehte

Juuni 1953

Tööd alustab Kersteni komisjon

Charles J. Kersten. Foto: Wisconsin Historical Society

USA Esindajatekojas alustas Charles Kersteni juhtimisel tööd komisjon, mis kogus pealtnägijate tunnistusi 1940. aastal Balti riikides aset leidnud sündmuste kohta ja avaldas 1954. aastal raportid, milles Ameerika Ühendriikide valitsusel soovitati Balti küsimus tuua arutlusele ÜRO-sse ja kuulutada Balti riikide okupeerimist juhtinud NSV Liidu tegelased kohtulikule vastutusele võetavaks.

29.04.1954

Ameerika Ühendriikide Senat võttis vastu resolutsiooni, milles kinnitati, et Balti riikide vägivaldset ühendamist NSV Liiduga 1940. aastal ei tunnustata.

15.12.1965

Eesti peakonsuliks saadiku ülesannetes kinnitati Ernst Jaakson

Ernst Jaakson oli töötanud peakonsulaadis ametnikuna 1932. aastast ning alates 1952. aastast asekonsulina. Ta jätkas 21. novembril 1965 meie seast lahkunud Johannes Kaivu tööd.

13.02.1966

BATUN- i asutamine New Yorgis

BATUN-i 20. aastapäeva tähistamine USA-s. Foto: draugas.org

Eesti, Läti ja Leedu noorema põlvkonna pagulaste ühistöös algatati Balti Apell Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile (BATUN), mis andis külma sõja ajal olulise panuse, et ÜRO-s teadvustataks olukorda Balti riikides ja seal toime pandud inimõiguste rikkumisi.

06.02.1970

Ernst Laur kinnitati auasekonsuliks Los Angeleses

Peakonsul saadiku ülesannetes Ernst Jaakson ja Ernst Laur 1969. aastal. Foto: Rahvusarhiiv

25.07.1975

President Gerald Ford teatas enne Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise (CSCE) lõppakti allkirjastamist Helsingis, et Ameerika Ühendriigid ei loobu sellega seoses Balti riikide okupeerimise mittetunnustamisest.

President Gerald Ford esinemas CSCE konverentsil Helsingis. Foto: Valge Maja

14.06.1982

Ameerika Ühendriikide president Ronald Reagan kuulutas 14. juuni Balti vabaduse päevaks

President Ronald Reagan allkirjastamas Balti vabaduse päeva dokumenti. Foto: Valge Maja

See foto on märgilise tähendusega. Ernst Jaakson kätlemas USA presidendi Roland Reaginiga kui Eesti Vabariigi esindaja 1982. aastal – ajal, mil Eestis oli sügav Nõukogude aeg ja Eesti iseseisvuse taastamiseni jäi veel 9 aastat.

26.3.1986

Ameerika Ühendriikide valitsus tunnustas Jaak Treimanni Eesti aukonsulina Los Angeleses

Eesti konsulite kokkusaamine New Yorgis 1989. Vasakult: aukonsul Torontos Ilmar Heinsoo, aukonsul Los Angeleses Jaak Treiman, peakonsul New Yorgis Ernst Jaakson, konsul New Yorgis Aarand Roos. Foto: välisministeeriumi arhiiv

12.10.1990

Peaminister Edgar Savisaar ja välisminister Lennart Meri kohtusid Washingtonis president George H. W. Bushi ja välisminister James Bakeriga

Vasakult välisministeeriumi infobüroo juhataja Mihkel Mutt, välisminister Lennart Meri, tõlk Arvi Jürviste, peaminister Edgar Savisaar, president George H. W. Bush, välisminister James Baker. Foto: välisministeeriumi arhiiv

29.03.1991

Washingtonis kohtusid president George H. W. Bushi ja riigisekretär James Bakeriga Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja välisminister Lennart Meri

Arnold Rüütel ja James Baker USA Riigidepartemangus. Foto: välisministeeriumi arhiiv

20.08.1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest ja taotles Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist

Lenini kuju mahavõtmine endise Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee hoone eest 23. augustil 1991. Sellest hoonest sai hiljem Eesti Vabariigi Välisministeerium. Foto: välisministeeriumi arhiiv

04.09.1991

Ameerika Ühendriigid ja Eesti Vabariik sõlmisid diplomaatilisi suhteid puudutava vastastikuse mõistmise memorandumi

USA ja Eesti diplomaatiliste suhete memorandum. Foto: välisministeeriumi arhiiv

14.09.1991

Ameerika Ühendriikide riigisekretär James Bakeri visiit Eestisse

Riigisekretär James Baker andmas üle lippu Arnold Rüütlile. Foto: välisministeeriumi arhiiv

James Baker andis kohtumisel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütliga üle sini-must-valge lipu, mis seisis Eesti annekteerimise mittetunnustamise sümbolina pool sajandit USA välisministeeriumi vestibüülis.

02.10.1991

Ameerika Ühendriikide suursaatkond alustas ametlikult tegevust Tallinnas hotell Palace’i ruumides

6. veebruaril 1992 koliti tagasi oma sõjaeelsesse majja Kentmanni tänaval.

25.11.1991

Eesti esimene iseseisvuse taastamise järgne suursaadik Ameerika Ühendriikides Ernst Jaakson andis president George H. W. Bushile üle oma volikirja

Suursaadik Ernst Jaakson andmas üle volikirja president Bushile. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Ernst Jaakson nimetati suursaadikuks ja alaliseks esindajaks ÜRO juures 5. septembril 1991. Pärast suursaadiku rolli üleandmist järgmisele Eesti saadikule Ameerika Ühendriikides, Toomas H. Ilvesele, jätkas ta tööd New Yorgi peakonsulaadis kuni oma surmani 4. septembril 1998.

Järgmised Eesti suursaadikud Ameerika Ühendriikides olid:

Toomas Hendrik Ilves (1993–1997)
Grigore-Kalev Stoicescu (1997–2000)
Sven Jürgenson (2000–2003)
Jüri Luik (2003–2007)
Väino Reinart (2007–2011)
Marina Kaljurand (2011–2014)
Eerik Marmei (2014–2017)
Lauri Lepik (2017–2018)
Jonatan Vseviov (2018–2021)
Kristjan Prikk (2021–

09.04.1992

Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Robert C. Frasure andis Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile üle oma volikirja

Suursaadik Robert C. Frasure üle andmas volikirja Arnold Rüütlile. Foto: Rahvusarhiiv

Robert Frasure oli septembrist 1991 Ameerika Ühendriikide asjur Eestis ja nimetati suursaadikuks 23. märtsil 1992. Ta oli ametis kuni 8. juulini 1994.

Järgmised Ameerika Ühendriikide suursaadikud Eestis olid:

Lawrence P. Taylor (1995–1998)
Melissa F. Wells (1998–2001)
Joseph M. DeThomas (2001–2004)
Aldona Wos (2004–2007)
Stanley Davis Phillips (2007–2009)
Michal C. Polt (2009–2012)
Jeffrey D. Levine (2012–2015)
James D. Melville (2015–2018)

Praegu juhib USA suursaatkonna tööd ajutine asjur Brian Roraff.

15.12.1992

Eesti suursaatkond Washingtonis alustas tegevust aadressil 1030 15th St. Suite 1000, Washington, D.C. 20005

Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist oli Eesti esimene asjur Eerik-Niiles Kross.

27.09.–02.10.1993

Eesti, Läti ja Leedu presidendid Lennart Meri, Guntis Ulmanis ning Algirdas Brazauskas kohtusid 27. septembril 1993 New Yorgis USA presidendi Bill Clintoniga. Kohtumisel U.S. Mission Building’us arutati Vene vägede väljaviimist ja rahvusvähemuste olukorda Balti riikides.

Balti riikide presidendid kohtumas president Bill Clintoniga. Foto

13.03.1995

USA asepresident Al Gore’i visiit Eestisse

Asepresident Al Gore ja president Lennart Meri esinemas Raekoja platsil. Foto: Rahvusarhiiv

Visiidi käigus arutati NATO-ga seotud ning Eesti ja Euroopa julgeolekut puudutavaid küsimusi.

18.10.–03.11.1995

President Lennart Meri visiit USA-sse

Eesti saatkonna hoone Washingtonis. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Visiidi käigus avas president Lennart Meri 19. oktoobril 1995 Eesti saatkonnahoone Washingtonis. President Meri pidas kõne ka Carnegie Rahusihtasutuses, Columbia Ülikoolis ning Washingtoni Ülikoolis Seattle’is.

Loe lisaks Vabariigi presidendi kõne Eesti saatkonna hoone avamisel.

24.–27.06.1996

President Lennart Meri visiit USA-sse ja Balti presidentide kohtumine USA presidendi Bill Clintoniga

Ameerika Ühendriigid alustasid Baltimaade ja USA suhete kindlamale ja süsteemsemale alusele viimiseks ning Balti regiooni julgeoleku tagamiseks mõeldud spetsiaalse koostööprogrammi „Baltic Action Plan“ väljatöötamist.

08.–09. 07.1996

Ameerika Ühendriikide presidendi Bill Clintoni abikaasa Hillary Rodham Clintoni visiit Eestisse

Hillary Clintonit tervitavad Tallinna lennujaamas välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand ja välisminister Toomas Hendrik Ilves. Foto: välisministeeriumi arhiiv

12.–19.01.1998

President Lennart Meri visiit USA-sse

Läti, Leedu, Eesti ja USA presidendid 16. jaanuaril 1998 USA-Balti partnerlushartale alla kirjutamas. Foto: Presidendi kantselei

Eesti, Läti, Leedu ja USA presidendid Lennart Meri, Guntis Ulmanis, Algirdas Brazauskas ja Bill Clinton kirjutasid alla USA-Balti partnerlushartale. Lisaks kohtumistele president Bill Clintoni, asepresidendi Al Gore’i ning välisminister Madeleine Albrightiga kirjutas president Lennart Meri alla ka Eesti-USA topeltmaksustamise vältimise lepingule.

01.04.1998

Ameerika Ühendriikide endise suursaadiku Robert C. Frasure mälestusloeng Rahvusraamatukogus

Vasakult Ronald D. Asmus, president Lennart Meri ja Richard Holbrooke mälestusloengul Rahvusraamatukogus. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Frasure hukkus 19.08.1995 Bosnias. Mälestusloengul osalesid USA poolt endine asevälisminister Richard Holbrooke ja asevälisministri asetäitja Ronald D. Asmus.
Mälestusloengud toimusid ka aastatel 2000 ja 2001.

08.–09.07.1998

USA asevälisministri Strobe Talbotti visiit Eestisse

Asevälisminister Strobe Talbott kohtumas president Lennart Meriga Paslepa suveresidentsis. Foto: välisministeeriumi arhiiv

21.–28.04.1999

President Lennart Meri töövisiit Ameerika Ühendriikidesse

Eesti, Läti ja Leedu presidendid kohtumas USA välisministri Madeleine Albrightiga. Foto: AFP

NATO tippkohtumise eel 22. aprillil 1999 kohtus president Lennart Meri koos Leedu presidendi Valdas Adamkuse ja Läti presidendi Guntis Ulmanisega Washingtonis USA välisministri Madeleine Albrightiga. President Meri osales ka Ida-Lääne Instituudi korraldatud investeeringute konverentsil New Yorgis, kohtus Washingtonis kohalike eestlastega ja külastas asekuberner Kathleen Kennedy Townsendi kutsel Marylandi osariiki.

04.09.2002

Peaminister Siim Kallase töövisiit Ameerika Ühendriikidesse

Peaminister Siim Kallas ja president George W. Bush Valges Majas. Foto: USA välisministeerium

29.03.2004

Eestist saab NATO liige

Peaminister Juhan Parts USA välisministrile Colin Powellile ratifitseerimiskirju üle andmas. Foto: NATO Media Library

Peaminister Juhan Parts osales NATO lepingu ratifitseerimiskirjade üleandmistseremoonial, kohtus välisminister Colin Powelliga ja president George W. Bushiga. Tähtsa sümboolse hetke ajel andis USA Sõjaajaloo Muuseum Eestile 30. märtsil 2004 tagasi kindral Johann Laidoneri medalid.

27.–28.11.2006

Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi visiit Eestisse

Presidendid George Bush ja Toomas Hendrik Ilves Eesti Panga hoones. Foto: välisministeeriumi arhiiv

George Bush kohtus Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvesega ja Stenbocki majas peaminister Andrus Ansipiga. Presidentide pressikonverents toimus Eesti Panga suures saalis.

25.–26.06.2007

President Toomas Hendrik Ilvese visiit USA-sse president George W. Bushi kutsel

Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja George W. Bush kohtumisel Valges Majas. Foto: Valge Maja

President Ilves kohtus ka kaitseminister Robert Gatesi ja Kongressi spiikri Nancy Pelosiga.

09.–16.06.2009

President Toomas Hendrik Ilvese töövisiit USA-sse

Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Barack Obama kohtumisel Valges Majas. Foto: Valge Maja

Valges Majas toimunud kohtumise põhiteemadeks olid globaalne majanduskriis, Atlandi-ülesed suhted, NATO ja olukord alliansi olulisimal välisoperatsioonil Afganistanis.

30.08.2013

President Toomas Hendrik Ilvese visiit USA-sse

Läti, Eesti, USA ja Leedu presidendid ja asepresident Joe Biden kohtumisel Valges Majas. Foto: Valge Maja

Eesti, Läti ja Leedu presidendid Toomas Hendrik Ilves, Andris Bērziņš ja Dalia Grybauskaitė kohtusid Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama ja asepresident Joe Bideniga, et Valge Maja kutsel arutada Atlandi-ülese koostöö ja Balti-USA suhete tulevikku.

02.–03.09.2014

Ameerika Ühendriikide president Barack Obama töövisiit Eestisse

Vastuvõtt Tallinna lennujaamas. Vasakult protokolliülem Toomas Kahur, presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre, Eesti suursaadik USA-s Eerik Marmei, USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine, välisminister Urmas Paet ja USA president Barack Obama. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Barack Obama kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, peaminister Taavi Rõivasega ning toimus ka Eesti, Läti, Leedu ja USA presidentide ühiskohtumine. President Obama pidas Nordea kontserimajas ühtlasi ka kõne.

30.–31.07.2017

USA asepresidendi Mike Pence’i visiit Eestisse

Asepresident Mike Pence kohtumas Eesti, Läti ja Leedu presidentide ning kaitseväe juhataja Riho Terrasega Kaitseväe peastaabis. Foto: Kaitseväe peastaap

Mike Pence kohtus Balti riikide presidentide ja peaminister Jüri Ratasega ning pidas Kaitseväe peastaabis kõne.

02.–05.04.2018

President Kersti Kaljulaidi töövisiit USA-sse

Eesti, Läti ja Leedu presidendid kohtumas president Donald Trumpiga. Foto: Valge Maja

Eesti, Läti ja Leedu presidendid Kersti Kaljulaid, Raimonds Vējonis ja Dalia Grybauskaitė kohtusid 3. aprillil 2018 USA presidendi Donald Trumpiga seoses Balti riikide iseseisvuse 100. aastapäeva tähistamisega.

Juuli 2021

Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Kristjan Prikk esitas oma volikirja USA presidendile Joe Bidenile

USA president Joe Biden ja suursaadik Kristjan Prikk 13.04.2022. Foto: Valge Maja

08.03.2022

Ameerika Ühendriikide välisminister Antony Blinkeni visiit Eestisse

USA välisminister Antony Blinken kohtumisel Stenbocki majas Eesti peaministri Kaja Kallasega. Foto: Riigikantselei

USA välisministri visiit keskendus järsult halvenenud julgeolekuolukorrale Euroopas. Välisminister Blinken kohtus peaminister Kaja Kallase ja välisminister Eva-Maria Liimetsaga. Pärast kohtumist peeti peaminister Kallasega ühine pressikonverents.

USA ja Eesti delegatsioonide kohtumine välisministeeriumis. Foto; välisministeerium